Tallinna Õpilasmalev

Töölepingu seadus

Tööandjal on võimalik sõlmida noorega leping nii otse, kui ka läbi SA Õpilasmaleva.

Viide töölepingu seadusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023107?

Alaealise töötamist reguleeriv seadusandlus (link: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023107?)

§ 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega

(1) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

(2) Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:
1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2) ohustab alaealise kõlblust;
3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise

tõttu;
4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsusmäärusega.

(4) Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

(41) Tööandja võib 13-aastase alaealisega töölepingu sõlmida järgmiste tööde tegemiseks: 1) põllumajandustööd;
2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd;
3) toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd;

4) muud tööd, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele. [RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 08.05.2017]

(5) [Kehtetu -RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 08.05.2017]

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine.

§ 8. Nõusolek alaealise töötamiseks

(1) Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab.

(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest.

(3) Tööandja ei tohi lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251sätestatud töötamise registris.

(4) 7–12-aastase töötaja registreerimisel töötamise registris esitab tööandja täiendavalt Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta.
[RT I, 09.11.2022, 1- jõust. 01.01.2023]

(5) Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete saamist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud, alaealise töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas ning alaealine soovib teha tööd.
[RT I, 09.11.2022, 1- jõust. 01.01.2023]

(6) Tööinspektori nõusolekut 7–12-aastase alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud.
[RT I, 22.10.2021, 2- jõust. 01.09.2022]

(7) Kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul.

(8) 7–12-aastase alaealisega sõlmitud tööleping on tühine, kui tööinspektor keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolude kontrollimise tulemusena nõusoleku andmisest.
[RT I, 22.10.2021, 2- jõust. 01.09.2022]

(9) Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. [RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 01.07.2017]

§ 21. Töölähetus
(4) Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.

§ 43. Tööaeg

(4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg):

1) 7–12-aastasel – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal; 2) 13–14-aastasel või vanemal koolikohustuslikul töötajal – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase

ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.
[RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 08.05.2017]

(5) Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades, on tühine.

§ 44. Ületunnitöö
(2) Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine.

(4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus emapuhkusele.
[RT I, 26.10.2018, 1- jõust. 01.04.2022]

§ 47. Tööaja korraldus

(3) Kokkulepe, mille kohaselt alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.

§ 49. Alaealise tööle rakendamise piirang

(1) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt:
1) koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00;
2) 15–17-aastane töötaja, kes ei ole koolikohustuslik, kohustub tegema tööd kell 22.00 kuni 6.00.

[RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 08.05.2017]
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi-

või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 kuni 24.00.

(3) Kokkulepe, mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd vahetult enne koolipäeva algust, on tühine.

§ 51. Igapäevane puhkeaeg

(2) Tühine on kokkulepe, mille kohaselt:

2) 13–14-aastasele või vanemale koolikohustuslikule töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel vähem kui 21 tundi järjestikust puhkeaega ja koolivaheajal vähem kui 15 tundi järjestikust puhkeaega;

3) 15–17-aastasele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 14 tundi järjestikust puhkeaega.
[RT I, 28.04.2017, 1- jõust. 08.05.2017]

§ 56. Alaealise põhipuhkus
Eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 118. Alaealisega töölepingu sõlmimine talle vastunäidustatud tööde tegemiseks või tema lubamine sellisele tööle

(1) Käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõudeid rikkudes alaealisega töölepingu sõlmimise või alaealise tööle lubamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 29.12.2020, 2- jõust. 08.01.2021]

§ 119. Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekuta

(1) Alaealisega ilma seadusliku esindaja nõusolekuta töölepingu sõlmimise eest ja alaealise ilma tööinspektori nõusolekuta tööle lubamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 29.12.2020, 2- jõust. 08.01.2021]

§ 121. Alaealise suhtes summeeritud tööaja kohaldamine tööaja piirangut ületades

(1) Alaealise suhtes tööaja piirangut ületades summeeritud tööaja kohaldamise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 29.12.2020, 2- jõust. 08.01.2021]

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 29.12.2020, 2- jõust. 08.01.2021]

§ 124. Alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmise eest tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud piirangu järgimise kohustuse täitmine delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I, 29.12.2020, 2- jõust. 08.01.2021]

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

(link: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023087?)

§ 10.1. Alaealised ja tervisekahjustusega töötajad

[RT I, 09.11.2022, 1- jõust. 19.11.2022]
(1) Alaealistele ja tervisekahjustusega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused.

[RT I, 09.11.2022, 1- jõust. 19.11.2022]

(2) Tööandja rakendab riskianalüüsist lähtuvaid abinõusid alaealise töötaja terviseriskide vältimiseks. Alaealise töötaja riske tuleb hinnata enne alaealise tööle asumist ja juhul, kui töötingimustes on toimunud oluline muudatus. Riskide hindamisel pööratakse tähelepanu järgmistele seikadele:
[RT I, 29.12.2020, 2- jõust. 01.03.2021]

1) tööruumi ja -koha kujundus ja sisustus;
2) töökeskkonna ohutegurite mõju alaealise töötaja tervisele;
3) töövahendite ja nende kasutamise sobivus alaealisele töötajale; 4) töökorralduse sobivus alaealisele töötajale;
5) alaealise töötaja juhendamine ja väljaõpe.

[RT I, 12.06.2018, 3- jõust. 01.01.2019]

(3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes.

(4) Tervisekahjustusega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi tervisekahjustusega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida tervisekahjustusega töötajad kasutavad.

[RT I, 09.11.2022, 1- jõust. 19.11.2022]

§ 6. Füüsikalised ohutegurid

(1) Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;

2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;

3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis-, elektrilöögi- ja plahvatusoht ning muud samalaadsed tegurid.
[RT I, 12.06.2018, 3- jõust. 01.01.2019]

(2) Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.

(3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte.

(31) Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel sätestatakse kiirgusseaduse § 97 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. [RT I, 26.06.2018, 6- jõust. 06.07.2018]

(4) Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.
[RT I 2007, 3, 11- jõust. 01.03.2007]

(5) Töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele ka pikaajalise töötamise vältel. Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust.
[RT I 2007, 3, 11- jõust. 01.03.2007]

(6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2007, 3, 11- jõust. 01.03.2007]

§ 7. Keemilised ohutegurid
(1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. [RT I, 10.11.2015, 2- jõust. 01.12.2015]

(2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus.

(3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Tööandjal on õigus töödelda uuringute ja analüüside andmeid keemiliste ohutegurite mõõtmise kohta töötaja organismis ulatuses, mis on vajalik töökeskkonna riskianalüüsist tulenevate abinõude rakendamiseks, et kaitsta töötajaid keemilistest ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustuste tekkimise eest.
[RT I, 09.11.2022, 1- jõust. 19.11.2022]

§ 8. Bioloogilised ohutegurid

(1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
[RT I 2007, 3, 11- jõust. 01.03.2007]

(2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.

(3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Tööandjal on õigus töödelda uuringute ja analüüside andmeid bioloogiliste ohutegurite mõõtmise kohta töötaja organismis ning vaktsineerimise andmeid ulatuses, mis on vajalik töökeskkonna riskianalüüsist tulenevate abinõude rakendamiseks, et kaitsta töötajaid bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustuste tekkimise eest.

[RT I, 09.11.2022, 1- jõust. 19.11.2022]

Alaealise töötaja toetus

Tööandjatel, kes pakuvad tööd 13–16-aastastele noortele, on võimalus Eesti Töötukassalt taotleda alaealise töötamise toetust, mille eesmärk on toetada töökogemuse pakkumist noortele.

Maksame toetust tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud 13–16-aastastele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot.

Toetuse suurus on iga alaealise töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel aastal.

Täpsem info ja taotluse vorm: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/alaealise-tootamise-toetamine