Eesti Õpilasmalev

Õpilasmalev on koolinoortele (enamasti vanuses 13-19) suunatud suvelaagri formaat, mille eripäraks on töökasvatuse ja aktiivse vabaaja veetmise ühendamine. Vahel nimetatakse ka töö- ja puhkelaagriks, noortemalevaks, töömalevaks vms.

Õpilasmaleva formaati hakati kasutama 1966. aastal ning pika tegevusaja jooksul on kujunenud terve hulk malevale omaseid traditsioone: sündmused (malevasuve avamine, kokkutulek), sümboolika (malevajakk, lipud, rühmalaulud, embleemid jms.) ja tegevused (ristimine, malevapulm, sõprusrühmad jpm).

Õpilasmalevate puhul tuleb kindlasti eristada nõukogude aega ja praegust. Üheks peamiseks erinevuseks kahe ajastu vahel on, et nõukogude ajal juhiti õpilasmalevat tsentraalselt. 1967 loodi Eesti Õpilaste Töömalev (hiljem muudeti Eesti Õpilasmalevaks - EÕM) ehk keskstaap, mis tegutses aastaringselt. Erinevates Eesti paigus tekkisid ka hooajalised piirkonnastaabid (nt. Rakvere, Võru, Harju jne.). 


Tänapäeval on malevakorraldajad enamasti seotud mõne omavalitsusega. Erandiks on MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib õpilasmalevat kogu Pärnu maakonnas. Malevakorraldajate võrgustik katab küll pea kogu Eesti, kuid on väga ebaühtlane ja ka erinevate võimalustega.

Omavalitsustes on maleva korraldamise ülesanne enamasti antud, kas valla- või linnavalitsuses töötavale noorsootöötajale/-spetsialistile, kohalikule noortekeskusele või avalikku teenust osutavatele MTÜ-dele.

Tänastest malevakorraldajatest on ainult kaks, kel on organisatsioon, mis on spetsialiseerunud ainult õpilasmaleva korraldamisele – Sihtasutus Õpilasmalev ja MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev. Sihtasutusel Õpilasmalev on sealjuures ainus, kel on aastaringselt tegutsev staap.

Haridus- ja Teadusministeeriumi allasutus Haridus- ja Noorteamet (HARNO) koordineerib malevakorraldust riiklikul tasandil, sh jagab riiklikku toetust. HARNO juures tegutseb ka Malevate Nõukoda, kuhu kuuluvad suuremad malevakorraldajad. Nõukoda nõustab HARNO-t malevakorralduse küsimustes. 

Kokkuvõtvalt saab kaasaja kohta öelda, et tänasel päeval organisatsiooni Eesti Õpilasmalev juriidiliselt ei eksisteeri. Pigem võib EÕM-i all mõista pigem nõrgalt seotud malevakorraldajate võrgustikku. Seetõttu puuduvad ka üheselt mõistetav ja aktsepteeritud õpilasmalevate eestkõneleja ning ühtsed arusaamad õpilasmaleva olemusest, tähendusest ja tulevikust.

Siiski kasutavad paljud malevakorraldajad ühist sümboolikat - aastaembleemid, malevajakid jms. Aktiivsemad korraldavad piirkondlikku kokkutulekut ja Sihtasutus Õpilasmalev korraldab üleriigilist EÕM kokkutulekut.

EÕM kokkutulek 2020



Glasspoint | Tuulilasin vaihto ja tuulilasin korjaus